Olga Konkova – isuri rahva esindaja

Tere päevast kõigile!

Tervitan teid isuri rahva poolt!

Ma ei hakka kurtma seda, et isureid on nii vähe. Kuigi viimase loenduse põhjal on meid juba kaks korda rohkem! Meid on nüüd nelisada inimest!

Ma ei hakka rääkima vähemusrahvaste probleemidest. Kõigil rahvastel, nii väikestel kui suurtel, on probleeme ning alati on need probleemid suured.

Ma ei hakka kiitlema meie saavutustega. Kuigi meie rahva puhul muutub ka väike probleem suureks. Praegu valmistume välja andma raamatut isuri rahva kultuurist, asi seisab ainult raha taga. Suve alguses toimus Viistina külas esimene isuri kultuuri pidu ja esimest korda andis Leningradi oblast selleks raha. Rikas valitsus – hea valitsus! Meil on kolm isuri laulukoori: Viistina ja Gorki külas ning kolmas Sankt Peterburgis, kus elab suur osa isuritest. Taastame ka vanu isuri rahvariideid. Väga hea isuri rahvamuuseum asub Viistina külas, Soikkola poolsaarel. Varsti paneme kokku ka uue rändmuuseumi, mida saab lihtsalt transportida külast külla, et kõigile näidata, mida isuri ajalugu ja kultuur endast kujutab. Muuseum on koha peal ühe päeva, esitatakse isuri laule, näidatakse rahvariideid ning aeg-ajalt toimuvate loengutega võime edasi anda rahvusteadlikkust igas erinevas paigas ja külas. Siin hakkab tööle Muhamedi printsiip, kes läheb mäe juurde, kui mägi ei tule tema juurde. Ma ei räägi sellest rohkem, sest iga rahvas, kes on siia kogressile tulnud, teeb omalt poolt kõik, et oma rahva kultuuri edasi arendada.

Tahan rääkida sellest, mis mulle praegu oluline tundub. Sellest, mis võiks aidata vähemusrahvastel ületada oma raskusi ja kohatist meeleheidet. Tahaksin rääkida tavalise inimese probleemidest väikerahva liikmena.

Kui rahvast on üle miljoni, siis ei muuda ühe tavalise inimese elu kuigivõrd rahva ajalugu. Kui rahvas on väga väike, muutub ka iga üksiku inimese elu tähtsaks. Iga inimene saab suureks ja tal on tohutult võimalusi muuta oma rahva saatust. Väike saab suureks.

Väikerahvas – kõrvaltvaatajale võib see tunduda tragöödiana. Kui seestpoolt vaadata, võib iga väikerahva liikme elu olla palju täiuslikum, kaalukam. Väikerahva saatus ei sõltu kellestki teisest, ei valitsustest, ei rahva juhtidest, vaid iga inimese tööst.

Praegu kasvab uus isuri põlvkond. Nad ei oska enam oma emakeelt rääkida. On vaid üks jõud, mis võib nad üheks rahvaks liita – oma koha teadvustamine rahva ajaloos. Mitte keegi peale nende endi ei saa seda teha. Nende rahva ajalugu ei anna neile mitte ainult võimalust olla isur, vaid olla ka tähtsaks lüliks oma rahva ajaloos.  Kogu nende tegevus on oluline, kõik nad saavad muuta oma rahva edasist rahva saatust.

Väikerahvaid pole vaja haletseda, pigem tuleks neid kadestada! Nende elu on palju mõtestatum ja rõõmsam.

Tervitan kõiki isurite nimel, väikerahva nimel, kes koosneb 400-st suurest ja olulisest inimesest.