V. E. Bogdanov, Karjala Vabariigi karjalaste kongressi esindajatekogu eesistuja

Austatud presidendid, kallid soome-ugri rahvaste IV maailmakongressist osavõtjad ja külalised, daamid ja härrad!

Karjala delegatsioon Karjala Vabariigist tervitab neljandast soome-ugri maailmakongressist osavõtjaid ja külalisi. Täna on tähtis päev meie rahva ajaloos. Esmakordselt peetakse rahvusvahelisel foorumil ametlik ettekanne karjala keeles. See on tähtis sündmus. Me loodame, et sellel kongressil vastuvõetud otsused mõjutavad positiivselt soome-ugri maailmas toimuvaid protsesse.

Konsultatiivkomitee püüdis pärast Helsingis peetud kolmandat soome-ugri rahvaste maailmakongressi selle otsuseid ellu viia ja saavutas meie arvates mõningaid tulemusi: tugevnevad sõbralikud sidemed meie rahvaste vahel, regulaarselt toimuvad kongressid, konsultatiivkomitee tegevus kongresside vahelisel ajal on rahvusvaheliselt ja rahvuskultuuriliselt tähtis fakt, mistõttu hindame selle tööd positiivselt. Karjalased on eestlastele, soomlastele ja ungarlastele tänu võlgu nende omakasupüüdmatu abi eest meie probleemide lahendamisel ning kultuuri, traditsioonide ja kommete toetamisel.

Praeguse kongressi peateema on noored ja nendega seotud küsimuste lahendamine. Kui noored oma kogukonna murede suhtes ükskõikseks jäävad ja meie asemele ei astu ning etniliste probleemide ülesseadmist ja lahendamist ei jätka, siis on osade Venemaa soome-ugri rahvaste saatus muret tekitav. Seepärast teevad meid tõsiselt rahutuks iidses Uhtua külas, mida praegu kutsutakse maailmakuulsa eepose sündmuskoha järgi Kalevalaks, toimunud Karjala Vabariigi karjalaste neljandal kongressil püstitatud paljud küsimused.

Kõigepealt tahaks rõhutada meie demograafilist olukorda, viimase rahvaloenduse andmed teevad murelikuks. 1989.aasta rahvaloendusest möödunud neljateistkümne aasta jooksul on karjalaste arv Karjala Vabariigis langenud 13 277le, mis moodustab 16,8 protsenti elanikkonnast. Karjalaste osa vabariigis on vähenenud 10nelt protsendilt 1989ndal aastal 9,1-le protsendile nüüd. Oma vabariigis on karjalased venelaste järel arvult teisel kohal.

Samal ajal on vabariigi kogu elanikkond vähenenud üle 70 000 inimese. Selle on tinginud:

- vabariigist lahkumine
- loomulik rahvastiku vähenemine
- rahvaloenduse puudused - etnilise päritolu küsimata jätmine
- assimilatsioon

Kõik need põhjused puudutavad ka karjalasi. Olulised mõjutajad on rahvastiku vananemine ja assimilatsioon. Arvame siiski, et rahvaloenduse puudulikkus ei saanud oluliselt muuta rahvastiku koosseisu, sest 4886 elanikku, kes ei täpsustanud oma päritolu, moodustavad ainult 0,62 % elanikkonnast. Rahvastiku vähenemise protsessile aitab kaasa riigi ametlik rahvuspoliitika, mis soodustab põlisrahva arvu kahanemist industrialiseerimisega, see seisneb põhiliselt Karjala metsade maharaiumises ja ümbertöötlemises, sel kombel hävitatakse nn mitteperspektiivseid külasid ja karjalastele omast elustiili. Kahjuks muutub föderaalpoliitika väga vähe, eriti selles, mis puudutab omandiõigusi. Moskvas otsustatakse praktiliselt kõik metsa, maad, järvi ja looduslikke ressursse puudutavad küsimused. Paljude rahvaste huvisid, eelkõige nende, kel ei ole ”väikesearvulise põliselaniku” staatust, ei arvestata täiel määral. Sellise poliitika tulemusel võivad mitmed rahvad jääda ilma oma ajaloolistest ja rahvuslikest elutingimustest, mis halvendab veelgi nende olukorda. Seda saab muuta ainult ühel moel - parandada rahva sotsiaalmajanduslikku olukorda, kuid selleks ei piisa ainult vabariigi majanduse elavdamisest, vaid on vaja ka kindlustada selle edasine areng. Peame seda kõikide Venemaa soome-ugrilaste asustusalade ülesandeks, seepärast peab majandusintegratsioon meie piirkondade vahel tugevnema. Ka majandussidemed Soome, Ungari ja Eestiga võiksid olla palju kindlamad. Nendes küsimustes omab noorte seisukoht märkimisväärset tähtsust.

Viimaste aastate jooksul on Karjala Vabariigis toimunud tõsised muutused. Hoolimata paljudest raskustest ja vastuoludest liikusime oma eluliste probleemide lahendamisel edasi.

Otse loomulikult lootsime me saavutada enamat.

Tuli kokku karjalaste neljas kongress, meie järgmine kongress on aastal 2005. Karjala keeles avaldatakse raamatuid ja ajalehti. Vabariiklik terminoloogia ja ortograafia komisjon toimib edukalt. Meil on töötav rahvusteater, valmistatakse ette rahvuskaadrit, karjala keeles omandab haridust üle 3000 lapse.

Administratriivreformide käigus loodi Karjalas rahvuspoliitika riiklik komitee. Karjala Vabariigi administratsiooni alluvuses moodustati ja töötab karjala, vepslaste ja soome kogukondi esindav nõukogu. See näitab, et vabariigi juhtkond pöörab etnilistele teemadele tähelepanu.

Tõsiseks saavutuseks Karjala Vabariigis peame sellise seaduse vastuvõtmist, mis toetab karjala, vepsa ja soome keeli Karjala Vabariigis. Seadus annab võimaluse mitmete programmide kaudu ette valmistada ja avaldada õpikuid ning toota õppevahendeid, täiustada õppeprotsessi, tugevdada koolide ja lasteasutuste materiaalset baasi ning muuta rahva ja ühiskonna suhtumist. Meil on niisuguste programmide läbiviimise kogemusi ja nüüd sõltub meist, kuidas neid ellu rakendada suudame.

Omavalitsusreformi käigus loodi võimalus anda rahvusharidusele riiklik staatus.

Meie kindlustunnet ja optimismi suurendas ka asjaolu, et president V. Putin tõstatas Venemaa põhjapiirkondade esindajate istungil mitmeid rahvuspoliitilisi küsimusi.

Meie jaoks on tähtis rahvusküsimuses kompetentsete asjatundjate koolitamine ja harimine. Ilma entusiastlike noorte osavõtuta on karjalastel oma rahva probleeme raske lahendada.

Daamid ja härrad!

Me oleme veendunud, et suudame säilitada oma ainulaadse kultuuri ja loomulikult ka oma rahva.

Loodame, et sel kongressil koostöös võtame vastu otsused, mis aitavad karjalasi ja kõiki teisi soome-ugri rahvaid.

Tänan tähelepanu eest.

V. E. Bogdanov,
ajalooteaduste kandidaat