Kongressil osalevad rahvad
| rahvus |
asuala |
|
| LÄÄNEMERESOOMLASED |
| eestlased |
Eesti |
20 |
| setod |
Eesti, Pihkva oblast |
3 |
| vadjalased |
Soome lahe lõunakallas Leningradi oblastis |
* |
| liivlased |
Kura poolsaare tipp, Riia jt linnad (Läti) |
3 |
| soomlased |
Soome |
20 |
| kveenid |
Norra, Finnmark |
3 |
| meäd |
Rootsi, Norrbotten |
- |
| Ingeri soomlased |
Peterburi ümbrus, Eesti, Soome |
10 |
| isurid |
Peterburi ümbrus, Soome lahe lõunakallas |
3 |
| karjalased |
Karjala Vabariik ja Leningradi oblast |
20 |
| Tveri karjalased |
Tveri oblast |
20 |
| vepslased |
Karjala Vabariik, Leningradi ja Vologda oblast |
10 |
| SAAMID |
Norra, Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa, Koola poolsaar |
20 |
| VOLGA RAHVAD |
| ersamordvalased |
Mordva, Baškortostani, Tšuvaši ja Tatarstani Vabariik, Nizhni Novgorodi, Samara, Penza ja Orenburgi oblast
mokšamordvalased Mordva Vabariik, Tatarstan, Samara ja Penza oblast |
20 |
| mokša-mordvalased |
Mordva Vabariik, Tatarstan, Samara ja Penza oblast |
20 |
| marid |
Mari Eli Vabariik, naaberalad, Baškortostani ja Tatarstani Vabariik, Jekaterinburgi ja Permi oblast |
20 |
| PERMI RAHVAD |
| udmurdid |
Udmurdi Vabariik ja naaberalad |
20 |
| bessermanid |
Udmurdi Vabariik |
* |
| sürjakomid |
Komi Vabariik, Koola poolsaar, Lääne-Siber |
20 |
| permikomid |
Permikomi AR |
20 |
| UGRI RAHVAD |
|
|
| handid |
Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi AR ning Tomski oblast Lääne-Siberis |
10 |
| mansid |
Handi-Mansi AR Lääne-Siberis, Jekaterinburgi oblast |
10 |
| ungarlased |
Ungari, Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Austria, Horvaatia, Serbia jm |
20 |
| SAMOJEEDI RAHVAD |
| neenetsid |
Neenetsi, Jamali Neenetsi ja Taimõri AR, Handi-Mansi AR |
10 |
| nganassanid |
Taimõri poolsaar Siberis |
3 |
| sölkupid |
Lääne-Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel |
3 |
| eenetsid |
Põhja-Siberis Taimõri AR Obi jõe alamjooksul |
- |
Seni esindamata soomeugrilased
- Vadjalased – rahvusliku keskseltsi puudumise tõttu ei ole eelmistel kongressidel ametlikult esindatud olnud. Budapestis II kongressil osales üks vadjalane Ingeri soomlaste delegatsiooni koosseisus.
- Kveenid ja meäd – nende keelekuju on seni peetud soome keele murreteks, kuid tänapäeval tunnistab Rootsi riik meä keele iseseisvaks vähemuskeeleks ning Norra riik kveenid eraldi rahvuseks. Nii meäd kui kveenid osalesid Helsingi kongressil (2000) vaatlejatena.
- Bessermanid – kõnelevad põhjaudmurtidele lähedast keelekuju. On seni kongressil esindamata, kuna omaette rahvana on neid tunnustatud alles viimasel Venemaa rahvaloendusel (2000).
- Eenetsid – vähese rahvaarvu ning rahvusliku keskseltsi puudumise tõttu seni esindamata.
* esindatud 3 vaatlejaga
|
