Pressiteade 23.04.2004

SOOMEUGRILASTE ESINDAJAD VALMISTUVAD VÕRUS OMA NELJANDAKS MAAILMAKONGRESSIKS

Täna (23. aprillil) algas Võrus Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung, viimane enne maailmakongressi kokkukutsumist tänavu augustis Tallinnas.

Istung kestab kolm päeva ja lõpetab töö 25. aprillil. Päevakorras on soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi dokumentide eelnõude ettevalmistamine, kongressi ajakava ja sektsioonide temaatika. Informeeritakse rahvaste olukorrast. Reede õhtul võõrustab külalisi Seto Kongressi Vanematekogu Obinitsas. Laupäeval on kavas tutvumine Võru Instituudiga, kus instituudist ja võru keele ning kultuuri taassünnist kõneleb instituudi direktor Kaido Kama.

Eile (22. aprillil) saabusid Konsultatiivkomitee liikmed Tallinna, kus tutvuti plaanitavate kongressi sündmuspaikadega. Õhtul toimus Võrus maavanema Mait Klaasseni vastuvõtt.

Istungist võtavad osa ungarlaste, soomlaste, eestlaste, udmurtide, maride, ersade, mokšade ja teiste hõimurahvaste esindajad. Siberist saabusid hantide ja manside esindajad. Üks väiksemaid esindatud rahvaist on liivlased, keda on alles jäänud ainult mõnisada inimest.

Konsultatiivkomitee teeb oma otsused konsensuse alusel ja liivlaste hääl kaalub samapalju kui 15-miljonilise ungari rahva esindaja oma. Arutatakse ka kveenide ja setode avaldust saada Konsultatiivkomitee täisliikmeteks. Kuigi soomeugrilased on eelmise sajandi jooksul enamasti assimileerunud, on viimase aja tendents uute soome-ugri rahvaste tekkimisele. Kahe kongressi vahel on omaette vähemuse õigused saanud soome murret kõnelevad kveenid Põhja-Norras, Seto Kongress on kuulutanud setod omaette rahvaks. Venemaa viimasel rahvaloendusel loeti seni udmurtide hulka arvatud omapärase kultuuriga bessermanid omaette rahvaks. Ka bessermanid on avaldanud soovi omaette delegatsiooniga Tallinna kongressile tulla.

Ettevalmistatava soome-ugri rahvaste maailmakongressi peateema on "Noored on meie tulevik". Selle raames kavatsetakse kongressil arutada keele ja hariduse, kultuuri, õiguse, meedia ja infotehnoloogia ning ökoloogia, tervishoiu ja demograafia küsimusi. Eriti oluline on kõigile soome-ugri rahvastele nende keelte säilimine, areng ja kasutusalade laienemine.

Soome-ugri keelte ja kultuuride kestmise võtmeks on nende edasiandmine järgmisele sugupõlvele. Kongressil peaks välja töötatama strateegiaid, kuidas seda teha.

Külalistele tutvustatakse ka kongressi kultuuriprogrammi kava, mille keskseks sündmuseks on Veljo Tormise "Eesti ballaadide" uuslavastus.

Konsultatiivkomitee on soome-ugri rahvaste maailmakongressi tööorgan, mis koordineerib rahvaste koostööd kongresside vahel ning valmistab ette kongresse.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress kutsutakse kokku iga nelja aasta tagant.

Esimene kongress toimus 1992. aastal Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris(Venemaa Föderatsioon), teine kongress 1996 Budapestis ja kolmas 2000 Helsingis. Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Kongressi patroon on Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel.