Pressiteade 25.04.2004

SOOME-UGRI RAHVASTE IV MAAILMAKONGRESSI ETTEVALMISTAV KONSULTATIIVKOMITEE ISTUNG OLI TULEMUSLIK

Täna / 25. aprillil lõppes Võrus Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung, millel arutati põhiliselt soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi korraldamist Tallinnas. Konsultatiivkomitee istungil osalesid kokku 17 soome- ugri rahva (eestlaste, ersade, hantide, Ingeri soomlaste, komide, liivlaste, manside, maride, mokšade, neenetsite, saamide, setude, soomlaste, Tveri karjalaste, udmurtide, ungarlaste ja vepslaste) esindajad.

Võrru saabumisel neljapäeval / 22. aprillil toimus Võrumaa maavanema Mait Klaasseni vastuvõtt.

Konsultatiivkomitee esimesel tööpäeval väisas istungit haridus- ja teadusminister Toivo Maimets. Minister tutvustas külalistele 1998. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud Hõimurahvaste Programmi ja teatas, et praegu töötatakse välja uut, mis hõlmab aastaid 2005-2009. Programmi eesmärgiks on jätkata soome-ugri koostööd ja aidata kaasa soome-ugri kultuuride arengule.

Programmi jaoks on eelarvesse taotletud 5 milj. krooni aastas. Minister tutvustas Konsultatiivkomitee liikmetele Eestis hõimurahvaste suhtes rakendatava poliitika aluseks olevaid dokumente, kokkuleppeid ja programme ning rääkis uutest võimalustest ja väljakutsetest seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. Ta rõhutas, et eesti keele positsioonid on seda tugevamad, mida rohkem on selle ümber elujõulisi sugulaskeeli. Lisaks on Eestil moraalne kohustus aidata hõimurahvaid, sest halvematel aegadel on teised hõimurahvad aidanud Eestit. Minister tsiteeris peaminister Juhan Partsi ütlust: "Soome-ugri vähemuste olukord mitmes riigis on murettekitav ning nõuab demokraatlikelt jõududelt senisest aktiivsemat tegutsemist nende huvide kaitsel". Pärast ministri ettekannet toimus elav vestlus soome-ugri rahvaste esindajatega.

Konsultatiivkomitee vaatas läbi setude ja Põhja-Norras elavate kveenide avaldused täisliikmeks saamiseks ning võttis nad ühehäälselt vastu. Mõlemal on samad probleemid: on erinevaid arvamusi selle kohta, kas nende keeli peaks pidama omaette keelteks ning järelikult ka neid endid omaette rahvasteks või mitte.

Maailmakongressil korraldatakse viis temaatilist sektsiooni. Konsultatiivkomitee istungil valiti nende juhtkonnad. Eestist valiti keelte ja hariduse sektsiooni esimeheks Pedagoogika Ülikooli õppejõud Mart Rannut, tervishoiu, demograafia ja ökoloogia sektsiooni aseesimeheks demograaf Kalev Katus ning meedia ja infotehnoloogia sektsiooni abiesimeheks "Virumaa Teataja" peatoimetaja Rein Sikk.

Kõneldi ka kongressi kultuuriprogrammist. Saabumispäeval 15. augustil antakse võimalus soomeugrilaste ja teiste vähemuste õnnestunud projektide esitluseks. Kongressi ajal toimub Tallinnas mitmeid kultuuriüritusi. Kongressi kultuurisekretär Kadi Raudalainen teatas, et kultuuriprogrammi eesmärgiks on ühelt poolt tutvustada külalistele eesti kultuuri, teiselt poolt aga näidata eestlastele hõimurahvaste kultuuri. Kolmandaks loodetakse soomeugrilises sünergias saada uusi impulsse hõimurahvaste kultuuride arenguks.

Hantide esindaja, Handi-Mansi autonoomse ringkonna duuma esimees Vassili Sondõkov esines ka ringkonna kuberneri poolt toetatud ettepanekuga korraldada järgmine, soome-ugri rahvaste V maailmakongress aastal 2008 ringkonna pealinnas Hantõ-Mansiiskis. Konsultatiivkomitee oli sellega nõus ja palus esitada see ettepanek kongressile läbivaatamiseks.

Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsioon esindajad teatasid, et saabuvad Tallinna viis päeva enne kongressi, 10. augustil ning 10.-14. augustini toimub juhatuse istung. Noorteassotsiatsioon võtab seekord kongressist osa ka omaette delegatsiooniga, kuivõrd kongressi teemaks on "Noored on meie tulevik".

Istungite kõrvalt jõudsid Konsultatiivkomitee liikmed külastada nii võrokesi kui setosid. Obinitsas Seto Seltsimajas korraldas soomeugrilastele vastuvõtu Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn. Seto toidud ning joogid ja Tsibihärblaste noorte esinemine lõid tõeliselt perekondliku õhkkonna. Võru Instituudi töösuundadest ja võru keele/murde ajaloost andsid külalistele ülevaate direktor Kaido Kama ning instituudi töötajad Kalle Eller ja Sulev Iva. Järgnenud vestluse käigus tõdeti, et Venemaa soomeugrilaste ja võrukeste probleemid on sarnased ja et mõnel puhul on võrukesed neid edukamalt lahendanud. Lepiti kokku instituudi edasise koostöö suhtes karjalaste ja Mordva Vabariigiga. Karjala rahvussuhete komiteele anti üle Lõuna-Eesti keele ja kultuuri arendamise riikliku programmi tekst.

Taustainformatsioon:

Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee on soome-ugri rahvaste maailmakongressi tööorgan, mis koordineerib rahvaste koostööd kongresside vahelisel ajal ning valmistab ette kongresse. Konsultatiivkomiteesse kuulub kuni kaks rahvuste huve esindava keskorganisatsiooni esindajat.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress kutsutakse kokku iga nelja aasta tagant. Esimene kongress toimus 1992. a Sõktõvkaris (Venemaa Föderatsioon), teine kongress 1996 Budapestis ja kolmas 2000 Helsingis. Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Kongressi Patroon on Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel.